Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii), tuntud ka kui teemanttuur või Doonau tuur on põhjalähedase eluviisiga tuura liik. Kuna tuur on anadroomne liik, suudab ta elada nii soolases, kui magevees. Hoidub üldiselt liivase või mudase põhjaga elupaikadesse.
Vene tuurale on iseloomulik piklik keha ning teemanti laadsed kilbised, mis katavad peaaegu tervet keha. Antud kalaliik sarnaneb välimuselt mõnevõrra sterletiga, kuid erinevalt viimasest on tal lühike nüri nokis. Valdav osa keha värvist on määrdunudhall, kõht on heledam kui selg ja küljed.
Vene tuurad ei ole väga kiire kasvuga. Isased saavutavad suguküpsuse oluliselt varem kui emased. Isastel varieerub suguküpsuse saabumine 8 – 15 aastaselt, emastel koguni 10 – 30 aastaselt. Vaatamata aeglasele kasvukiirusele, suudavad vene tuurad kasvada looduslikes tingimustes väga suureks, kuni 2.3 m, 120 kg ning 50 aasta vanuseks.
Kodutiikides üldiselt paljuneda ei suuda.
Nooremas eas toitub selgrootutest (kirpvähilised, harjaslimukad jm), vanemas eas ka limustest ja väiksematest kaladest. Lisatoiduna võib anda tasakaalustatud uppuvat jõusööta.
Vene tuur on väga väärtuslik toidukala ning ülemaailmselt hinnatakse teda ka oma kalamarja pärast.
Millised ohud? Saarmas, haug ja teised röövtoidulised liigid.
Aereerimine. Talvel soovitame tiiki aereerida, et vältida hapnikupuudust ja tagada kalade ellujäämine. Aereerimine aitab eemaldada kahjulikke gaase (metaani ja vesiniksulfiidi) ning takistab anaeroobse keskkonna teket jää all, mis võib kahjustada kalade tervist.
