Kuldkala (Carassius auratus) ehk värviline koger on tuntud esmajoones ilukalana. Neid võib leida erinevates värvitoonides, sealhulgas kuldne, oranž, punane, kollane, valge, must, kirju. Kuldkalad taluvad suhteliselt hästi hapnikuvaest vett, mistõttu on nad vähenõudlikud elutingimuste suhtes. Noored kuldkalad söövad zooplanktonit, vanemad kalad söövad peamiselt põhjas elavaid selgrootuid. Lisasöödana võib pakkuda vähe rasvasisaldusega karplaste graanuleid.
Kuldkalad paljunevad Eesti kliimas väga kiiresti. Erinevalt koi karpkaladest muutub kuldkala mõne põlvkonna jooksul taas hõbedaseks (koi karpkala järglased on värvilised). Peamine eristav tunnus kuldkaladel on poisete puudumine (koi karpkaladel on kaks paari). Kuldkala keha on ümaram, kaetud väikeste soomustega. Kalad on tavaliselt väiksemad kui teised karpkalad, ulatudes tavaliselt 10 – 20 cm pikkuseni.
Kuldkaladest on aastasadade vältel aretatud sadakond erinevat tõugu.
- Loorsaba (veiltail): pikad, voogavad ja sümmeetrilised uimed, eriti saba; ümaram ja lühem keha; elegantne, kuid aeglasem ujuja.
- Komeet (comet): pikem ja kitsam keha; saba ja uimed on pikad ja teravamad, kuid vähem voogavad kui loorsabal; kiirem ja aktiivsem ujuja.
- Lehviksaba (fantail): lühike, sümmeetriline keha ja kaksik-saba (sarnane loorsabale, kuid lühem); saba on lehvikukujuline, kuid mitte nii pikk ega voogav kui loorsabal; hea tasakaal elegantsi ja aktiivsuse vahel.
- Shubunkin: on suhteliselt lühike keha ja pikk sabauim; hinnatakse just läbipaistvate soomustega ja nn. sitsikirjusid (sinise, musta, kollase ja valge värvuse kombinatsioonid) kuldkalu.
E-poe tellimustel püüame võimaluste piires arvestada kliendi soovidega, kuid kahjuks ei saa me garanteerida soovitud värvi/liigi olemasolu. Samuti ei saa me teha pilte/videoid igast kalast või uuest partiist eraldi, sest olemasolevate kalade valik muutub pidevalt.
