Tiigikalade kasvatamine ja hooldamine võib olla nauditav kogemus, kuid see nõuab planeerimist, et tagada kalade heaolu ja optimaalsed tingimused nende kasvamiseks ja elamiseks. Vaatame üle mõned populaarsemad tiigikalaliigid, nende nõuded ja kuidas nad omavahel tiigis hakkama saavad.
Valgeamuur
Valgeamuur on taimtoiduline kala, sööb veetaimi ja makrovetikaid. Kalad võivad kasvada kuni 1.5 meetrini ja kaaluda üle 30 kg. Valgeamuure võib paigutada tiiki 2 – 3 kala 100 m² kohta. Kuid arvesse peab võtma ka tiigi omaniku soovi – kui kiiresti tahaks saavutada tulemust: kas esimesel aastal või mõne aasta pärast. Tavaliselt on algul kalade biomass väike, taimed jõuavad rohkem juurde kasvada. Paari aasta pärast saavutavad kalad mõõtmed, mille puhul neile süüa ei jagu – siis võib mõne välja püüda või neid pisut toita (vt kalasöödad). Samuri peab arvestama, et esimestel aastatel on kalad lihtne saak saarmale, haugile ja teistele röövtoidulistele liikidele. Talvel vajab tiik aereerimist.
Pakslaup
Pakslaup on filtertoiduline kala, mis sööb peamiselt vetikaid ja fütoplanktoni. Nad võivad kasvada üle 1,5 meetri ja kaaluda üle 30 kg. Pakslaupe võib tiiki paigutada umbes 3 – 4 kala 100 m² kohta. Samuri peab arvestama, et esimestel aastatel on kalad lihtne saak saarmale, haugile ja teistele röövtoidulistele liikidele. Talvel vajab tiik aereerimist.
Kuldsäinas
Kuldsäinas on väga vastupidav kala, kes eelistab värsket vett, kuid saab hakkama ka veidi soolase veega. Kuldsäinaid võib tiiki paigutada umbes 5 – 10 kala 100 m² kohta. Säinad toituvad peamiselt putukatest (sh sääsevastsetest), väikestest koorikloomadest ja väiksetest kaladest (sh oma järglastest). Talvel vajab tiik aereerimist.
Karpkala
Karpkala on populaarne tiigikala, mis on tuntud oma vastupidavuse ja kohanemisvõime poolest. Karpkalu võib paigutada tiiki umbes 3 – 5 kala 100 m² kohta. Karpkalad toituvad peamiselt põhjaelustikus ja putukatest. Asustades oma tiiki karpkalu, tuleb arvestada, et nende parv tuhnib tiigipõhjas ja võib sellega ajada tiigivee sogaseks. Karpkalad paljunevad Eesti kliimas väga kiiresti.
Koi karp
Koi karpkala (Cyprinus carpio) on tuntud oma erksate värvide ja mustrite poolest, mis teeb neist dekoratiivse valiku tiikidesse. Koi vajab palju ruumi, nii et soovitatav on 100 m² tiiki mitte rohkem kui 3 – 4 täiskasvanud koid. Kalad vajavad puhast vett, head filtratsiooni ja hapnikku. Koi karpkala toitub spetsiaalsest kalatoidust, põhjaloomastikust ja vetikatest. Peab arvestama, et esimestel aastatel on kalad lihtne saak saarmale, haugile ja teistele röövtoidulistele liikidele. Talvel vajab tiik aereerimist.
Kuldkala
Kuldkala on üks populaarsemaid tiigikalade liike. Need on üldiselt vastupidavad ja saavad hakkama mitmesugustes tingimustes. Kuldkalu võib paigutada tiiki kuni 10 kala 100 m² kohta. Kuldkalad toituvad peamiselt taimsetest materjalidest ja putukatest. Kuldkalad paljunevad Eesti kliimas väga kiiresti. Erinevalt koi karpkaladest muutub kuldkala mõne põlvkonna jooksul taas hõbedaseks (koi karpkala järglased on värvilised).
Linask ja kuldlinask
Linask on rahulik ja vastupidav kala, mis eelistab aeglast voolu ja seisvat vett. Nad võivad ulatuda kuni 50 cm pikkuseni ja kaaluda üle 2 kg. Linaskit võib paigutada tiiki 2 – 5 kala 100 m² kohta. Linaskite toiduratsioonis domineerib esialgu zooplankton, hiljem bentostoit (veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum). Linaskid suudavad edukalt kodutiigis paljuneda.
Vene tuur
Vene tuur on suur ja pikaealine kala, mis võib kasvada üle 2 meetri ja kaaluda üle 100 kg. Nad toituvad peamiselt põhjastelustikus leiduvates selgrootutest. Vene tuure võib tiiki paigutada umbes 1 – 2 kala 100 m² kohta. Vesi peaks olema jahedam, umbes 10 – 20 kraadi, ja neil on vaja sügavaid veekogusid. Peab arvestama, et esimestel aastatel on kalad lihtne saak saarmale, haugile ja teistele röövtoidulistele liikidele. Talvel vajab tiik aereerimist.
Siberi tuur
Siberi tuur on tuura liik, mis on tuntud oma vastupidavuse ja kohanemisvõime poolest. Kalad võivad ulatuda üle 2 meetri pikkuseni ja kaaluda üle 100 kg. Siberi tuure võib tiiki paigutada 1 – 2 kala 100 m² kohta. Vesi peaks olema jahedam, umbes 10 – 20 kraadi, ja neil on vaja sügavaid veekogusid. Peab arvestama, et esimestel aastatel on kalad lihtne saak saarmale, haugile ja teistele röövtoidulistele liikidele. Talvel vajab tiik aereerimist.
Forell
Forell on kiire ja aktiivne kala, mis eelistab jahedamat vett. Nad võivad ulatuda kuni 80 cm pikkuseni ja kaaluda üle 6 kg. Forelle võib paigutada tiiki umbes 10 – 15 kala 100 m² kohta kui tiigis on voolav vesi. Nad eelistavad vett, mille temperatuur on 10 – 15 kraadi. Looduslikes vetes sööb noor forell zooplanktonit, putukavastseid, väikseid limuseid; vanemad forellid toituvad kaladest.
Nagu on näha kodutiigis kasvatamiseks sobilike kalade nimekiri pole sugugi lühike. Staažikas hüdrobioloog Aarne Liiv soovitab „Kui teete tiigi, siis ärge tooge sinna järvekalu, eriti kokresid ja hauki. Nende probleem on suur sigivus. Kogred on küll vastupidavamad vee väikese hapnikusisalduse korral, kuid ülisuure sigivuse tõttu väljub asi kontrolli alt. Seal, kus kogred end hästi tunnevad, ei pruugi vastu pidada sobilikud röövkalad, nagu koha või säga, tekib üleasustus ja kääbuskasv”.
