Albiino valgeamuur (Ctenophanyngodon idella albino) on valgeamuurist aretatud dekoratiivvorm. Kala paistab tiigist silma oma valge keha ja erkpunaste silmadega.
Nii nagu tavaline valgeamuur, toitub ka albiino täiskasvanuna valdavalt veetaimedest ning aitab vältida tiiki kinnikasvamist. Valgeamuur on ainuke Eestis kalaliik, kelle toidusedel koosneb valdavalt veetaimedest. Kas on vaja anda lisatoitu? Kui eesmärgiks on tiigis taimestiku vähendamine, siis pole vaja valgeamuure tiigis sööta. Taimestiku vähenedes võib anda lisasöödana karplaste sööta, näiteks Grower-13EF. Antud kõrgkvaliteetne sööt sisaldab vitamiine ja mineraale, mida on vaja kaladel talve üleelamiseks. Sööta võib pakkuda sügisel.
Valgeamuurid ja albiinod ujuvad parves koos, kuid albiino valgeamuur annab selge märguande parve asukohast veekogus. Tema eristuv valge-kollane värvus muudab parve kergesti märgatavaks. Valgeamuuri saab tiigis pidada ka teiste tiigikaladega. Toidubaasi pärast ei konkureeri valgeamuur teiste kaladega. Heaks kaaslaseks on näiteks pakslaup, kes sööb vetikaid (rohelist hõljuvat massi ilma juurteta), või kuldsäinas, kes sööb sääsevastseid.
Valgeamuur vajab sigimiseks sooja kliimat ja suuri kiirevoolulisi jõgesid. Koetud mari peab kuni vastsete koorumiseni triivima voolus kuni 50 km. Eesti tiikides amuur ei paljune. Eesti jahedas kliimas on amuuri kasv võrdlemisi aeglane. Seevastu on ta pikaealine kala, elades ca 20-aastaseks.
Mitu amuuri on vaja, et tiik oleks puhas? Sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Arvesse peab võtma tiigi omaniku soovi – kui kiiresti tahaks saavuta tulemust: kas esimesel aastal või mõne aasta pärast. Tavaliselt on algul kalade biomass väike, taimed jõuavad rohkem juurde kasvada. Paari aasta pärast saavutavad kalad mõõtmed, mille puhul neile süüa ei jagu – siis võib mõne välja püüda või neid pisut toita.
Millised ohud? Haigur, saarmas, haug ja teised röövtoidulised liigid.
Aereerimine. Talvel soovitame tiiki aereerida, et vältida hapnikupuudust ja tagada kalade ellujäämine. Aereerimine aitab eemaldada kahjulikke gaase (metaani ja vesiniksulfiidi) ning takistab anaeroobse keskkonna teket jää all, mis võib kahjustada kalade tervist.
