Talve lõpupoole võib tiigi juures tunda mädamunalõhna, mis on tingitud orgaanilise aine lagunemisest hapniku puudumisel. Jää alla koguneb mürgine väävelvesinik, mis ohustab enamikke kalaliike. Nii öeldaksegi, et veekogud on jäänud ummuksisse ehk hapnik on jää alt kadunud. Kui tavaliselt toodab roheline taimestik fotosünteesi tulemusena hapnikku, siis pimedas hakkab ta seda ise tarbima. Lisaks läheb hapnikku vaja ka surnud taimemassi lagunemisel ja teiste veeolendite hingamiseks. Nii tekibki teatud veekogudes ühel hetkel hapnikudefitsiit, sest nõudmine ületab pakkumise.
Talvise hapnikudefitsiidiga veekogudes elavatel kaladel hakkavad hingamisraskused, kui hapniku sisaldus langeb alla 2 mg/L. Lühiajaliselt taluvad kalad ka madalamaid näitajaid, kuid erinevusi on nii liigiti kui ka vanuserühmade järgi. Hapnikupuudusega saavad teistest paremini hakkama kogred, kes talvituvad mudas.
Kuidas võidelda ummuksile jäämisega?
- Jää lumest puhastamine. Kõige lihtsam meetod, mis suurendab läbi jää vette tungivat valguse hulka ning võib panna vees olevad mikrovetikad fotosünteesima ja hapnikku tootma. Puhas ja värvitu jää pole valguse läbimisel oluliselt suuremaks takistuseks kui vesi. Nii läbib 43 cm paksust jääkihti kuni 70 % pinnalelangevast valgusest. Valguse jääst läbitungimist halvendavad oluliselt jääs olev heljum, õhumullid ja muidugi lumikate. Juba 5 cm paksusest värskelt sadanud lumest suudab läbi tungida vaid 20 % valgusest. Lumest puhastamine on efektiivsem alates talve teisest poolest, mil päev on pikem.
- Aukude raiumine. Omab mõtet vaid sissevoolude lähedal, kus vee liikumine kannab hapniku tiiki laiali. Siiski suhteliselt väheefektiivne meetod, kuna avada suudetakse tühine osa veepinnast ja augud külmuvad kiiresti kinni. Pahatihti on veevool talvel tavaliselt nõrk või puudub hoopis. Märkimata ei saa ka jätta aukude raiumisel tekkivat müra, mis häirib kalu ja suurendab nende hapnikutarvet.
- Aereerimine. Aeraatori või õhukompressori abil antakse õhk veekogusse, et suurendada vees lahustunud hapniku taset. Aereerimine tagab optimaalse hapnikutaseme, vähendab vetikate kasvu, loob sõbraliku keskkonna kalade kasvuks, aitab vältida jää sulamisel tekkivat gaasi ummistumist ning võimaldab tiigil talvel tervislikult toimida.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et ummuksile jäämise vastu aitab sügisel vohava veetaimestiku niitmine ja see välja võtta (aibiks võivad olla taimetoidulised kalad – valgeamuur, albiino valgeamuur, pakslaup). Kui võimalik, tuleb sügisel tõsta veetaset. Talvel on hea puhastada jää lumest, et valgus jõuaks jää all fotosünteesivate taimedeni. Puurida auke ja mõõta regulaarselt hapnikusisaldust. Paigutada tiiki aereerimissüsteem ja pumbata suruõhku.
Allikas: Maaleht