Peenmulli difuuser veekogu aereerimiseks:
Mikropoorset difuuserit saab kasutada mage- ja soolavee akvaariumides, tiikides, hüdropoonikas, biokeemilises õhutuses, reovee ja muudes tööstuslikes õhutusrakendustes. Difuuseril on tagasivooluklapp: kui õhuvool suletakse, langeb membraani keskosa difuuseri ava kohale ning mitteperforeeritud ala sulgeb õhu väljalaskeava.
Tehnilised andmed:
| läbimõõt | 215mm | 260mm | 300mm | 300mm | |
| membraani materjal | EPDM | EPDM | EPDM | Silikon | |
| mulli suurus (mm) | 1-2 | 1-2 | 1-2 | 1-2 | |
| aukude arv | 5000 | 8900 | 11000 | 11000 | |
| kavandatud õhu läbilase (m3/h) | 2 | 3 | 4 | 4 | |
| töötav õhu läbilase (m3/h) | 1.5-3 | 2-5 | 2-8 | 2-8 | |
| hapnikuga varustamise võimekus (kg O²/h) | 0.13-0.35 | 0.18-0.45 | 0.25-0.5 | 0.25-0.5 | |
| hapnikuga varustamise pindala (m2) | 0.2-0.64 | 0.25-1 | 0.4-1.5 | 0.4-1.5 | |
| max sügavus (m) | 4 – 8 | 4 – 8 | 4 – 8 | 4 – 8 |
Kas EDPM, silikon või kivi?
- EPDM membraan vs silikoon: silikoon on kallim ja talub kõrgemat temperatuuri, kuid EPDM membraan on samuti väga hea valik. EPDM on odavam ja kestab väga kaua.
- EPDM membraan vs aereerimiskivid: EPDM membraan on sile, mistõttu ei kasva membraani pind ja augud nii kiiresti kinni nagu aereerimiskivil. EPDM membraani kasutusiga ja hooldusvaba periood on üldiselt pikem võrreldes aereerimiskiviga. Samas aereerimiskivid upuvad ise oma raskuse tõttu põhja; EPDM-difuuser vajab lisaraskust (telliskivi), mida kinnitatakse nööriga difuuseri külge, et difuuser jääks tiigi põhja.
Kuidas ühendada difuuserit õhupumbaga?
Difuuserit peab ühendama aeraatoriga, kasutades voolikut, liitmikut, klambrit ja torupõlve.
Kodulehel on saadaval valmis aereerimiskomplektid difuuseriga, mida saab vajadusel täiendada vastavalt oma tiigi eripäradele.
Miks on vaja veekogu aereerida?
Õhuvahetus veepinna ja õhu vahel on tegelikult liiga väike, et vältida hüpoksia (asfüksia) teket veekogudes. Seetõttu on vee lisaaereerimine vajalik bioloogilise tasakaalu säilitamiseks tiigis. Peenmulli difuuser uhendatud aeraatoriga tagavad efektiivse hapnikuga rikastumise tiiki või basseini ning takistab anaeroobsete tsoonide ja mädamunalõhnaga vesiniksulfiidi teket. Samuti aitab mullisammas vältida suvel vees hapniku kadu temperatuuri tõusu tõttu. Talvistel perioodidel toob mullisammas tiigipõhjast soojemat vett kaasa, takistades tiigi külmumist ning võimaldas talvituvatel kaladel kevadeni ellu jääda.
