Sevrjuuga (Acipenser stellatus) on tuurlaste sugukonda kuuluv kalaliik, keda peetakse kõige haruldasemaks ja maitsvamaks tuurlaseks.
Sevrjuugale on iseloomulik pikk ja terav nokis, väike suu, selg tumehallist mustani, alakeha hele (valge). Selle välimuse tõttu on naljatlemisi öeldud, et sevrjuugad meenutavad krokodillipoegi.
Looduslikult on sevrjuugad levinud Kaspia, Musta ja Aasovi meres, kuid suudab elada ka magedaveelistes elupaikades. Kudemiseks rändab jõgedesse. Kodutiikides sevrjuugad üldiselt paljunemiseks võimelised ei ole.
Oma väikese suu tõttu toitub tuuraline enamasti selgrootutest, täiskasvanuna ka vähemal määral kalamaimudest. Kalakasvatustes antakse kaladele tasakaalustatud uppuvat jõusööta.
Sevrjuugad elavad kuni 30 aastat, kasvavad kuni 2 meetri pikkuseks ning võivad kaaluda kuni 80 kg.
Kulinaarselt peetakse sevrjuuga liha tuurlaste seas kõige õrnemaks ja maitsvamaks, kuigi teda peetakse üsna rasvaseks kalaks. Sevrjuuga kuulub kolme hinnatuima kaaviarikala hulka.
Millised ohud? Esimestel aastatel on sevrjuuga lihtne saak saarmale, haugile ja teistele röövtoidulistele liikidele.
Aereerimine. Talvel ja suvel soovitame tiiki aereerida, et vältida hapnikupuudust ja tagada kalade ellujäämine. Aereerimine aitab eemaldada kahjulikke gaase (metaani ja vesiniksulfiidi) ning takistab anaeroobse keskkonna teket jää all, mis võib kahjustada kalade tervist.
