Peegelkarp (Cyprinus carpio) on kiire kasvuga esimese põlvkonna (F1) ristand. Esimese eluaasta lõpuks on kala pikkus umbes 10 cm, kaal on 25 – 30 g. Kasvades soodsates tingimustes (pikk soe suvi, kvaliteetne sööt) võib kala kaaluda teise eluaasta lõpus 450 – 500 g. Kolmandal eluaastal saabub suguküpsus ning kala võib kodutiikides kudeda. Maksimaalne kehapikkus võib ulatuda 1.2 m, kaal aga kuni 35 kg.
Elutingimuste suhtes on peegelkarp vähenõudlik ning sellega on ta sarnane kogrele.
Erinevalt kokredest on karpkaladel kaks paari poise: pikemad suunurkades, lühemad ninamiku tipu lähedal. Kokredel poise ei ole. Peegelkarbile on iseloomulik suurte ja suhteliselt harvade, peeglit meenutavade soomuste paiknemine kehal. Vastavalt soomuste paiknemisele eristatakse hajuspeegelkarpi ja ridapeegelkarpi. Esimese puhul paiknevad üksikud suured peegelsoomused hajusalt, teise puhul – ühtlase reana peast sabani. Tarbimisel pole vaja soomustest puhastada. Karpkala on välimuse poolest sarnane kogrega.
Noored peegelkarbid söövad zooplanktonit, vanemad kalad söövad peamiselt põhjas elavaid selgrootuid.
Asustades oma tiiki karpkalu, tuleb arvestada, et nende parv tuhnib tiigipõhjas ja võib sellega ajada tiigivee sogaseks.
