Pakslaup (hypophthalmichthys molitrix) on karplaste sugukonda kuuluv kalaliik. Pakslaup toitub rohelistest vetikatest ehk fütoplanktonist. Hiinas kutsutakse pakslaupa ka vesikitseks, kes justkui maismaaloom toitub veealustel vetikaväljadel. Kala iseärasuseks on ka see, et müra või kolina peale hüppab ta kõrgelt veest välja (kuni 3 m).
Mitu pakslaupa on vaja, et tiik oleks puhas?
Sellele küsimusele ei ole ühest vastust kuna see sõltub tiigi eripäradest, omaniku eesmärkidest ja kalade biomassist.
- Tiigi suurus: suurem, sügavam ja toitaineterikas tiik vajab rohkem kalu kui väiksem tiik.
- Valgusolud: metsavarjus asuvates tiikides kasvavad vetikad aeglasemalt kui päikselistes tiikides.
- Aastaaeg: kevadel domineerib tiigis fütoplankton, kuid suve saabudes hakkab zooplankton fütoplanktoni massi reguleerima.
- Kalade suurus ja biomass: maimude biomass on alguses väike, mistõttu vetikad võivad kiiresti kasvada; paari aasta pärast saavutavad kalad mõõtmed, mille puhul neile süüa ei jagu.
- Loomulik kadu: kalade arvu tiigis võivad vähendada röövloomad, nagu haigur, saarmas või haug, samuti tiigi jäätumine talvel.
Kui pakslaubad kasvavad suureks ja taimetoit ei ole enam piisav, võib hakata neid lisasöödaga toitma, et tagada tasakaal tiigi ökosüsteemis, või osa kalu välja püüda. Pakslaup on Kasahstanis rahvusroog.
Kas pakslaup paljuneb kodutiigis?
Eesti tiikides pakslaubad ei paljune.
Kas pakslaup ja kirju pakslaup on sama liik?
Pakslaupa aetakse tihti segamini kirju pakslauba e jämepeaga. Parklaup (ing. silver carp) on hõbedase värvusega ja ilma laikudeta; kirju pakslauba (ing. bighead carp) kehavärvus varieerub tumerohelisest mustade toonideni. Erinevalt pakslaubast toitub jämepea zooplanktonist. Zooplanktoni arvukuse vähenemine tiigis muudab tiigivee veelgi rohelisemaks.
Kas amuur sobib tiiki teiste kaladega?
Jah, pakslaup sobib hästi tiiki teiste mitte-röövtoiduliste kaladega, nagu valgeamuur, (koi) karpakala, säinas, kuldkala – need kalad ei konkureeri omavahel oma toidubaasi poolest.
Millal asutada kalu tiiki?
Me kasvatame kalu soojas ruumis aastaringselt. Siiski soovitame kalu asustada tiiki kevadel, kui jää on sulanud ja tiigis vohab fütoplankton. Kalade asustamine on võimalik ka suvel ja sügisel. Talvel me aga kalade asustamist ei soovita, kuna kalakasvatuse ja tiigi veetemperatuuri vahe võib kaladele stressi ja terviseprobleeme põhjustada.
Aereerimine
Talvel soovitame tiiki aereerida, et vältida hapnikupuudust. Aereerimine aitab eemaldada kahjulikke gaase (metaani ja vesiniksulfiidi) ning takistab anaeroobse keskkonna teket jää all, mis võib kahjustada kalade tervist.
