Tori valla Are aleviku rahvas ei pea enam muretsema tiigi kinnikasvamise pärast, sest vette lasti mitusada valgeamuuri, kes toituvadki veetaimedest ja vetikatest. Raha kalade ostmiseks kogus kogukond ise ja toetas ka vald.
Kalade vettelaskmine oli sündmus, mida tulid uudistama eelkõige need, kes olid kalade soetamiseks raha andnud. Ja huvitav oli ka, sest valgeamuuridest pole just palju kuuldud, aga nüüd said lapsed neile pai teha.
Valgeamuur elab Hiina ja Venemaa piiril Amuuri jõe vesikonnas ja sellest ta eestikeelne nimetus tulebki. Ideele, et niimoodi, kalade tiikitoomisega selle kinnikasvamist takistada, tuli kohalik elanik Mihkel Siim koos sõpradega, kes on lapsest saadik seal ujumas käinud.
“Mida vanemaks me oleme saanud, seda rohkem me näeme, et see tiik – praegu seda rohtu ei ole küll näha – kasvab kinni lihtsalt. Ja sellega meie ujumiskoht hääbub. Tahtsimegi midagi teha, et seda olukorda päästa. Ja loodame, et need kalad ongi kõige ohutum viis selle tegemiseks,” rääkis Siim.
Valgeamuur on võõrliik, aga kinnistesse veekogudesse võib teda lasta. Sigimiseks vajab ta sooja kliimat ja suuri kiirevoolulisi jõgesid, sest koetud mari peab kuni vastsete koorumiseni triivima voolus kuni 50 kilomeetrit. Teistele kaladele ega nende toidubaasile ta ohtu ei kujuta.
“Ta on söögikala, aga siin me ilmselgelt tema püüdmist ei harrasta. Tegu on ikka kalli kalaga, kes meie tiiki tuli siia päästma. Ta peaks sööma vägagi palju seda rohtu siin ära. Osa andmeid väidavad, et oma kehakaalu võib süüa päevas ära, osa ütlevad, et kaks kuni kolm oma kehakaalu võib süüa päevas ära. Need kalad, mis siia hetkel toodi, on 200-400-grammised, aga on lootust, et nad juba sügiseks on paarikilosed,” selgitas Siim.
Kalade eest tuli maksta 2500 eurot, elanikud kogusid 1800, puuduva osa pani vald.
Pool ostetud kaladest veel ootab tiikitoomist. Kõigepealt vaadatakse, kuidas esimestele keskkonnavahetus mõjub.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: “Aktuaalne kaamera“
