Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii), tuntud ka kui teemanttuur või Doonau tuur, on põhjalähedase eluviisiga tuura liik. Kuna tuur on anadroomne liik, suudab ta elada nii soolases, kui magevees. Vene tuur hoidub üldiselt liivase või mudase põhjaga elupaikadesse.
Vene tuurale on iseloomulik piklik keha ning teemanti laadsed kilbised, mis katavad peaaegu tervet keha. Kala sarnaneb välimuselt mõnevõrra sterletiga, kuid erinevalt viimasest on vene tuural lühike nüri nokis. Valdav osa keha värvist on tumehall, kõht on heledam kui selg ja küljed.
Vene tuurad ei ole väga kiire kasvuga. Isased saavutavad suguküpsuse oluliselt varem kui emased. Isastel varieerub suguküpsuse saabumine 8 – 15 aastaselt, emastel koguni 10 – 30 aastaselt. Vaatamata aeglasele kasvukiirusele, suudavad vene tuurad kasvada looduslikes tingimustes 50 aastat, kuni 2.3 m pikaks ning kuni 120 kg.
Nooremas eas toitub vene tuur selgrootutest (kirpvähilised, harjaslimukad jm), vanemas eas ka limustest ja väiksematest kaladestb; lisatoiduna võib anda tasakaalustatud uppuvat tuuraliste täissööta.
Vene tuurad ei suuda kodutiikides kudeda.
Millised ohud? Saarmas, haug ja teised röövtoidulised liigid.
Aereerimine. Talvel soovitame tiiki aereerida, et vältida hapnikupuudust ja pakkuda kalade paremad elutingimused. Aereerimine aitab eemaldada kahjulikke gaase (metaani ja vesiniksulfiidi) ning takistab anaeroobse keskkonna teket jää all, mis võib kahjustada kalade tervist.
