Kodukalakasvatus on saanud üha populaarsemaks hobiks.
Sellel nähtusel on mitu põhjust.
Hobi ja lõõgastus. Kodutiigis kalade pidamine võib olla lõõgastav ja nauditav hobi. Paljudele inimestele pakub kalade jälgimine ja nende eest hoolitsemine rahustavat tegevust ning võimalust lõõgastuda.
Enda ökosüsteemi loomine. Kodukalakasvatus võimaldab inimestel luua omaette ökosüsteemi, kus nad saavad jälgida looduse toimimist ja olla osa sellest. Tiik võib meelitada ka teisi elusolendeid nagu linde ja putukaid ning rikastada ümbritsevat keskkonda.
Toit lauale. Mõned inimesed kasvatavad kodus kala ka toiduks. See võib olla jätkusuutlik viis värsket ja tervislikku toitu oma perele pakkuda.
Õppimisvõimalus. Kodukalakasvatus võib olla ka hariv kogemus, eriti lastele. See võimaldab neil õppida looduse toimimise kohta, vastutustunde arendamist ja keskkonnasäästlikke tavasid.
Mitmekesisus ja loomingulisus. Kodukalakasvatus annab inimestele võimaluse valida erinevate kalaliikide vahel ning kujundada oma tiiki vastavalt oma eelistustele ja vajadustele. See võimaldab loomingulist väljendust ja isikupära väljendamist.
Millised kalad sobivad kodutiiki?
Kodutiigis kasvatamiseks sobilike kalade nimekiri on päris pikk. Staažikas hüdrobioloog Aarne Liiv soovitab näiteks karpkala, valgeamuuri, pakslaupa, tuura ja forelli.
Karpkalad võivad tiigis heades tingimustes kasvada 10–15kilosteks. Palju suuremaks ja vanemaks võivad kasvada tuurad ja euroopa säga.
Valgeamuurid kasvavad soojas vees hästi kiiresti. Oma kodumaal Hiinas toituvad nad suvel ka üleujutatud aladel maismaataimestikust. Rohelise lõppemisel tiigis võib neid sööta jõusöödaga. Niidetud muru või leiva-saiaga söötmine tiigikaladele ei ole soovitatav, kuna see võib lõppkokkuvõttes viia tiigi ökosüsteemi tasakaalust välja.
Forelli saab kasvatada vaid läbivooluga tiigis, kus vesi soojaks ei lähe, või siis vee kunstliku aereerimise abil.
Kust osta tiigkalu?
Tiigikalade müügikohti on üsna palju, isegi laatadel pakutakse neid. Liiv soovitab tunda huvi nii müüja kui ka kalade päritolu vastu. „Näiteks valgeamuuri müüakse tihti kotiga turul ja laadal, aga nende päritolu on üsna anonüümne. Mustalt riiki toodud kaladega võib kaasa saada kalahaigusi, millest kodutiigis on väga raske lahti saada,” nendib ta. Ettevaatlik peab ka turult ostetud eluskaladega – nad ei pruugi olla elujõusad temperatuurikõikumiste ja hapnikupuudumise tõttu.
Erinevad kalatiigid
Loodusliku põhjaga kalatiik
Loodusliku põhjaga kalatiik ei pea olema ülearu sügav. „Kuni kaks meetrit on piisav, sest sügavas ja väikeses tiigis toimub vee kihistumine, tuulgi ei suuda vett läbi segada, allpool on külm ja hapnikuvaene vesi, üleval liialt soe. Sügav põhjaosa jääb kasutamata,” selgitab Liiv. Talvel soovitame tiiki aereerida, et vältida hapnikupuudust ja tagada kalade ellujäämine. Aereerimine aitab eemaldada kahjulikke gaase (metaani ja vesiniksulfiidi) ning takistab anaeroobse keskkonna teket jää all, mis võib kahjustada kalade tervist.
Kunstliku põhjaga tiik
Dekoratiivkalu saab kasvatada ka loodusliku põhjaga ja mitte väga selge veega tiikides, aga mõistlik oleks siiski filtreerimis– ja aereerimissüsteeme kasutada, sest nii tuleb kalade ilu paremini esile, lisaks on kalad puhtas ja hapnikurikkas vees aktiivsemad ja seltsivamad. Dekoratiivkalade tiik ei või olla liiga madal ja temperatuurikõikumine ei tohi olla suur. Kui tiik on üle meetri sügav, saaks kalad õue talvituma jätta. Madalama tiigi korral tuleb kalad siseruumi jahedasse vette talvituma tuua.
Kokkuvõtteks
Kuigi kodutiikide pidamine võib olla nauditav ja rahuldustpakkuv, tuleb meeles pidada ka mõningaid olulisi tegureid. Kalade käitumine oleneb sellest, kuidas nendega läbi käia. Kui nad lihtsalt tiiki lasta ja nendega mitte tegeleda, siis nad käest sööma ei tule, aga kui nendega suhelda ja harjutada, siis õpivad käest sööma nagu teisedki lemmikloomad.
Allikas: Maa elu